Väga raske oli leida üksikasju susside kui sisejalatsite ajaloost, nagu me praegu teame ja kanname.Ja see jõudis kohale üsna hilja.
Suss on läbinud erinevaid etappe ja seda kanti väljas mitu sajandit.
SUSSIDE PÄRITOLU
Ajaloo esimene suss on idamaise päritoluga – ja seda kutsuti babouche sussiks.
Just ühest 2. sajandi kopti hauakambrist oleme leidnud vanimad kullast fooliumiga kaunistatud babouche sussid.
Palju hiljem hakkasid Prantsusmaal talupojad kandma vildist susse, et parandada oma sabotite mugavust külma ilmaga.Alles 15. sajandil sai kõrgseltskonna meeste jaoks sussist moekas jalanõu.Need olid valmistatud siidist või kallist peennahast, puidust või korgist tald, et kaitsta neid muda eest.
16. sajandil kandsid sussi eranditult naised ja sellel oli muula kuju.
Louis XV ajastul kasutasid susse peamiselt toateenijad, et vältida oma peremeeste häirimist nende tulekute ja minekute tekitatud müraga, aga ka puitpõrandate hooldamiseks tänu vildist taldadele.
SELLEKS SUSSIKS, MIDA ME TEAME…
Just naised hakkasid 18. sajandi lõpus toajalatsina kandma ainult susse, ilma jalanõudeta – muutes selle sussiks, mida me tänapäeval tunneme.
Sussidest saab vähehaaval teatud kodanluse sümbol, kes jäi peamiselt koju.
Postitusaeg: 25. september 2021